esmaspäev, 19. veebruar 2018

Hõissa, esmaspäev!

Heihei, kurgisõbrad! Algab meie kurgiprojekt! Hommikul ootasime kõik õpetajat, et saaksime näpukesed mulda pista. Esimest tundi alustasimegi külvamisega ning vaatasime, mida uut on meile projektilehele üles seatud. Esimesena hakkas silma nädala nipp, mis kattub ka meie kooli nädala teemaga: Eesti saab 100 aastaseks! Palju õnne! Tähistame üheskoos ja sõbralikult. Püüame sellest siis ka kinni pidada. Teiseks vastasime ka viktoriini esimesele küsimusele ja me vastasime selle kiiresti ja õigesti. Algus on paljulubav ja päiksepaisteline!
Külvimulla ja potid seadsid meie klassis korda Eerik ja Gert.





Külvisiltidele kleepis kleepekad Sirle ja neile kirjutas peale Gert, et meil oleks kergem neid jälgida ja eristada.



Seemned olid ägedad. Kurgiseemneid oli pakis kolm ja need olid erksavärvilised. Neid oli lihtne märgata ja külvata. Teine lugu oli aga Mehhiko kurgiga. Selle seemned olid tibatillukesed ja helebeežid. Beeži laua taustal oli neid pea võimatu märgata. Pidime olema väga ettevaatlikud, et need kolm pisikest seemet kaotsi ei läheks. Poisid arvasid, et nad on tüdrukutest täpsemad ja nii külvasid Eerik ja Gert ka seemned mulda. Tüdrukute ülesandeks jäi kastmine.



Lõpuks panime kurgid aknalauale, kus neid särav päike paitama jäi....

Ja nüüd pole muud kui oodata ja jälgida!

kolmapäev, 7. veebruar 2018

Kurgelmurgelid kurgiseemnete ootel...

Heiheihei! Vaatamata lumisele ja krõbedate kraadidega talveilmale, oleme meie juba kurgiseemnete saaamiseks ja istutamiseks valmis! Muld soojeneb klassitoa põrandal, potid haigutavad ootevalmilt ja meie valmistasime juba kurgitaimedele sildikesi. Õpetaja Kätlin rääkis meile täna oma naljakatest kogemustest kurgikasvatajana ja luges meile ette V. Sõelsepa jutukese "Kui kurgil jäi kurk haigeks". Jutt oli väga päevakajaline, kuna ka meie kooli on tabanud gripiviirus. Koos meie, seitsmenda klassiga, osalevad seekord kurgiprojektis ka toimetuleku klass koos õpetaja Ainiga ja 1+3 klass koos õpetajate Jaanuse ning Heliga.




teisipäev, 30. mai 2017

Tulemused tulidki...



Trummipõrina saatel teavitame teid......et me ei võitnud mitte midagi. Siiski tõsteti meie blogi esile. Natukene kahju, aga pole hullu! Melliste sai kogu "koorekihi". Sellega on meie blogitamine ja herneterade projekt lõppenud. Ees ootavad uued projektid ja suvevaheaeg!
Pildiotsingu pea gif tulemus

Ilusat suve!

Õp Kätlin, ja 8. klass: Märt, Andriano, Armando, Hellika, Erki, Kerli, Liisu, Kevin, Mait, Toomas



reede, 19. mai 2017

Mai on pai! Ootame tulemusi...

Heihei! Kooli lõpp terendab! Meil on olnud kiire-kiire ja blogi postitusi pole jõudnud eriti teha. Ja ega meil suurt uudiseid ka pole olnud. Herneprojekt on lõppenud! Küsimustele lisa ei tule, uusi ülesandeid pole ja hernetaimi kastma ei pea....neid kastab nüüd vihm ja paitab päike! Neil on hea elu põllul!

Meie blogil on alustamise ajast saadik üle 876 vaataja, neist isegi Soomest ja USAst. Pole paha! 
Selgunud on  nädala küsimuste tulemused (meie saime 8st 7 õiget viktoriini vastust), aga mitte blogipäeviku tulemused ega ka viimase konkursi tulemused, need peaksid saabuma ja teatavaks tehtama järgmisel, maikuu kolmandal nädalal. Loodame parimat! Kogusime ju 7 tarkusetera lisaks. Need aitavad meid paremale tulemusele lähemale!
Pildiotsingu pea gif tulemus
Viktoriini tulemustest niipalju, et kokku osales viktoriinis üle 200 hernesõbra, oli palju neid, kes vastasid kõik küsimused õigesti (94 tk) ja leidus ka neid koole ja lasteaedu, kelledel ei õnnestunud ühelegi küsimusele õiget vastust anda. Küsimustest peeti kõige keerulisemaks küsimust nr 2 ja kõige lihtsamaks küsimust nr 3. Allpool tabel küsimustele vastuste andmisest (pärit Sõprustera kodulehelt):



Ka küsimustega, millele me vastuseid otsisime, saab tutvuda klikates alljärgneval lingil, kus on ära märgitud ka õiged vastused:
http://projekt.aianduskool.ee/soprusetera/2017/05/14/viktoriini-nadala-kusimus-tulemused/

Täname kõiki kaasaelajaid ja blogi lugejaid ja oma hernetera sõpra Sirjet raamatukogust!

Pildiotsingu pea gif tulemus
Nautige päikest, hoiame teid oma tulemustega kursis!
Kammeri herneterakesed :)


kolmapäev, 10. mai 2017

esmaspäev, 8. mai 2017

Emadepäeva nädal

Kõigile hernesõpradele ilusat saabuvat tähtsat päeva. Selle puhul peame selgeks saama luuletused ja laulud, et oma emmesid ja memmesid tänada ning meeles pidada! Ka sellenädalane nipp ütleb: Õpi üks luuletus pähe – mälutreening on igavese nooruse saladus. Ja kes meist ei sooviks igavesti noor olla ?! Hernestega on meil siin küll neid luuletusi olnud, aga emade ja kevade kohta mitte. Õpetaja Kätlin tegi ükskord ühe vahva luuletuse, mida tahamegi siinkohal oma hernesõpradega jagada:
KEVAD (SÜDAMES)

SIIS KUI LÕPUKS LÕPEB TALV,
PRÜGIKASTI LENDAB SALV.

POLE NOHU, KÖHA, GRIPPE,
RATTAGA SAAB TEHA TRIKKE.

PÕLVED KATKI, VARBAD VILLIS,
OTSIN METSAST SINILILLI.

PAJUTIBUSID EI TAHA,
VITSAD JÄÄGU METSA MAHA.

MÕNE KONNA VIIN TASKUS VEEL EMALE,

LAS KEVAD TOOB RÕÕMU KA TEMALE.

Image result for moving frog gif
Olge mõnusad, toogu kevad teile rõõmu ja kui saate, pistke põske mõni hernes! Meie hernetaimed naudivad koristajatädi Sireeda kodus päikest ja õisi ning kaunu olevat juba juurdegi lisandunud. Meil on hea meel, et herneterakesed heades kätes on! Nüüd võime loota, et varsti ka mõne ilusa priske hernekaunaga meid üllatatakse.

Meie väikese töölehe näidis ka:

neljapäev, 4. mai 2017

Tark ei torma ja päike on imet teinud!

Soe kevadpäike ning mõnusalt palav klassiruum on mõjunud meie hernestele väga hästi, avanesid lausa kaks uut õiekest. Valged ja prisked. Kahju, et projekt lõppes ja meie õiekesi ära ei jõudnud oodata. Lisaks herneõitele on õide ja lehte puhkenud ka meie toestustokid :) Kevad teeb imet! Ja õisi tuleb veel...


Oma hernemetsale leidsime ka uue kodu, projekti lõppedes viib meie armas koristajatädi Sireeda nad oma koju ja pakub neile avaramat kasvumaad ning rammusamat mulda. Kõik on meie hernetaimi kiitnud, nad pidavat prisked ja tugeva varrega olema.
Kui me oma taimekesi kokku pakkisime, et nad ohutult edasi toimetada uuele kasvumaale, leidis koristajatädi ka hernekauna. Järelikult meie esimesest kuivand õiekesest on ikkagi vili valminud. Jällegi tõdesime, et oleme liialt tormanud ja ennatlikke järeldusi teinud....tark ei torma! Iga asi juhtub omal ajal. Oleme natukene ka oma projekti tabeliga "võssa" pannud , aga esimesel korral ikka juhtub. Saime lõpuks ka oma parooli ära vahetatud, lõpp hea, kõik hea! :)
Aitäh, päike! Täna oli topeltrõõm hernetaimedega askeldada ja nendega ka hüvasti jätta. Nukrutseda pole vaja, herned on uutes ja heades kätes! Nüüd on ka meie süda rahul, pole me halvemad kui teised hernekasvatajad. Jõudsime oodata ära nii õied kui viljad. Lihtsalt tabelisse me oma tempoga ei jõudnud...ja kas see ongi oluline? Rõõm on olulisem!